-1.png)
1. oktoobril 1992 jõustus
taasiseseisvunud Eesti esimene kaubamärgiseadus
ning sellest päevast alustas Patendiamet kaubamärgitaotluste vastuvõtmist.
Selle
meenutuseks oleme ERR-i arhiivist välja otsinud Aktuaalse Kaamera
uudislõigu.
Seaduse vastuvõtmisega oli loodud ka õiguslik kaitse registreeritud kaubamärkidele ning seeläbi tagas riik ettevõtjatele kaitse nende kaubamärgiõiguste rikkumise eest. Kaubamärgiseaduse jõustumisest möödub 2022. aastal 30 aastat ning sel põhjusel on hea vaadata tagasi viimase kolme kümnendi arengutele.
Eesti Vabariigi kaubamärgiseadus oli esimene intellektuaalomandi valdkonna seadus, mis taasiseseisvunud Eestis vastu võeti ja kehtima hakkas. Peatselt pärast kaubamärgiseaduse jõustumist 1. oktoobril 1992, jõustus autoriõiguse seadus 12.12.1992.
Esimesed kaubamärgitaotlused, mis Patendiametile esitati olid suuresti taotlused NSV Liidus registreeritud kauba- ja teenindusmärkide ümber registreerimiseks, milleks andis võimaluse ja õigusliku aluse kuni 31. märtsini 1993 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus (RT 1992, 35, 460). Ümberregistreerimise võimalust laiendati hiljem ka rahvusvahelistele Madridi kokkuleppe alusel NSV Liidus registreeritud kaubamärkide suhtes ja ümberregistreerimise perioodi pikendati kuni 31.12.1993 (RT I 1993, 17, 275)
Esimesed kaubamärgitaotlused, mis Patendiametile esitati olid suuresti taotlused NSV Liidus registreeritud kauba- ja teenindusmärkide ümber registreerimiseks, milleks andis võimaluse ja õigusliku aluse kuni 31. märtsini 1993 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus (RT 1992, 35, 460). Ümberregistreerimise võimalust laiendati hiljem ka rahvusvahelistele Madridi kokkuleppe alusel NSV Liidus registreeritud kaubamärkide suhtes ja ümberregistreerimise perioodi pikendati kuni 31.12.1993 (RT I 1993, 17, 275)
Lisa kommentaar