VALIKVASTUSTEGA KÜSIMUSED - kaubamärgi, tööstusdisainilahenduse ja geograafilise tähise valdkond (2020)
1. Registritoimikuga võib tutvuda
enne kaubamärgi registreerimise otsuse kohta teate avaldamist
a) isik, kes tõendab, et taotleja
rikub tema kui kaubamärgiomaniku ainuõigusi
b) varasema äravahetamiseni sarnase
kaubamärgi omanik, kes tõendab, et taotleja kaubamärgitaotlus on esitatud ilma
varasema kaubamärgiomaniku kirjaliku loata
c) isik, kes tõendab, et taotleja on
lubanud pärast kaubamärgi registreerimist süüdistada teda oma kaubamärgiomaniku
ainuõiguse rikkumises
d) iga isik, sest registritoimik ja
kirje andmed on avalikud
2. Euroopa Liidu Intellektuaalomandi
Ametis vastulausemenetluses esitab taotleja nõude tõendada varasema kaubamärgi
kasutamist. Vastulause esitaja esitatud tõendid, mis ei ole tõlgitud
vastulausemenetluse keelde, tuleb tõlkida
a) ameti poolt määratud tähtajaks
b) kahe kuu jooksul arvates tõendite
esitamisest ametisse
c) taotleja nõudmisel kahe kuu
jooksul arvates taotleja sellekohase nõude esitamisest
d) tõendeid tuleb kohe koos tõlgetega
esitada ametisse
3. Kahest värvist koosneva kaubamärgi
registreerimiseks piisab sellest, kui esitada Patendiametile:
a) nende
kahe värvi üldtunnustatud värvikoodid (nt Pantone)
b) variandis
(a) nimetatu ning lisaks ka proportsioon, milles neid kahte värvi kasutatakse
(nt 50% ja 50%)
c) variandis
(a) nimetatu ning lisaks ka näidis sellest, kuidas neid värve võidakse koos
kasutada (nt näitlik pilt kauba pakendist)
d) variandis
(a) nimetatu ning lisaks ka reproduktsioon värvide kombinatsiooni
süstemaatilise paigutusega
4. KaMS § 14 lg 1 p-st 3 tulenevale kaitsele eristusvõime või omandatud maine kahjustamise või ärakasutamise vastu saavad tugineda selliste varasemate kaubamärkide omanikud:
a) mis on
tuntud nende kaupade või teenuste keskmiste tarbijate seas, mille suhtes
kaubamärk on registreeritud
b) mis on
tuntud Eesti inimeste seas üldiselt
c) mis on
tuntud nende kaupade või teenuste keskmiste tarbijate seas, mille puhul kolmas
isik registreeritud kaubamärgiga identset või sarnast tähist kasutab
d) millel
on Eesti tarbijate seas positiivne maine
5. Milline
järgnevatest väidetest taotluses kaupade ja teenuste loetelu esitamise kohta on
vale?
a) loetelus
võib kasutada kõiki Nizza
klassifikatsiooni klassipäistes esitatud üldnimetusi ja muid üldmõisteid
b) taotluses
esitatud kaupade või teenuste loetelu on lubatud hiljem piirata
c) kui
kaubamärki tahetakse registreerida jae- ja hulgimüügiteenuste puhul, tuleb nimetada
ka müüdavad kaubad
d) taotlusele ei määrata esitamise
kuupäeva, kui loetelu on esitatud inglise keeles
6. Milline järgnevatest väidetest kaubamärgi litsentsi
registrisse kandmise kohta on vale?
a) litsents
muutub kehtivaks registrisse kandmisega
b) kui
kaubamärgi kohta on registrisse kantud litsents, ei saa kaubamärgiomanik
kaubamärgist loobuda
c) registrisse
kande tegemist võib nõuda litsentsilepingu kumbki pool
d) litsentsi
registrisse kandmise avalduse saab esitada ka ilma litsentsilepingut või selle
väljavõtet Patendiametile esitamata
7. Kui kaubamärgitaotlus on esitatud
enne 2019. a 1. aprilli, toimub selle vaidlustamine:
a) kehtiva
kaubamärgiseaduse redaktsiooni registreerimisest keeldumise aluste kohaselt
ning apellatsioonikomisjon menetleb seda menetluse ajal kehtiva TÕAS
redaktsiooni järgi
b) taotluse
esitamise ajal kehtinud kaubamärgiseaduse redaktsiooni registreerimisest
keeldumise aluste kohaselt ning apellatsioonikomisjon menetleb seda taotluse
esitamise ajal kehtinud TÕAS redaktsiooni järgi
c) kehtiva
kaubamärgiseaduse redaktsiooni registreerimisest keeldumise aluste kohaselt
ning apellatsioonikomisjon menetleb seda taotluse esitamise ajal kehtinud TÕAS
redaktsiooni järgi
d) taotluse
esitamise ajal kehtinud kaubamärgiseaduse redaktsiooni registreerimisest
keeldumise aluste kohaselt ning apellatsioonikomisjon menetleb seda menetluse
ajal kehtiva TÕAS redaktsiooni järgi
8. KaMS §-s 9 sätestatud alustel (absoluutsed
õiguskaitset välistavad asjaolud) võib kaubamärgi vaidlustada:
a) igaüks
vaidlustusavaldusega
b) asjast
huvitatud isik vaidlustusavaldusega, kui kaubamärgitaotlus on esitatud enne
2019. a 1. aprilli
c)
Patendiametile kirjaliku märkuse esitanud isik kaubamärgi tühiseks tunnistamise
avaldusega, kui selline alus oli olemas vähemalt taotluse esitamise ajal
d) pärast
kaubamärgi registreeringu tegemist, kui selline alus oli olemas ka kaubamärgi
registreerimise otsuse tegemise ajal
9. Leppeperioodi võib tööstusomandi
apellatsioonikomisjonis:
a) pikendada
avalduse esitaja kirjaliku taotluse alusel
b) pikendada
menetlusosaliste ühise tahteavalduse alusel
c) lõpetada
avalduse esitaja avalduse alusel, kui teine menetlusosaline on lõpetamise avaldusega
nõustunud
d) kohaldada
kaebuse menetluses, kui apellatsioonikomisjon peab Patendiameti ja kaebaja
leppimist tõenäoliseks
10. Kirjaliku seisukoha esitamise
tähtaeg apellatsioonikomisjoni menetluses:
a) on lõplik
ning seda ei ole võimalik pikendada ega ennistada
b) loetakse
lõppenuks, kui menetlusosaline on oma seisukoha esitanud kirjalikult
taasesitatavas vormis
c) loetakse
lõppenuks, kui menetlusosaline on kirjalikult taasesitatavas vormis teatanud
soovist seisukohta mitte esitada
d) katkeb
menetluse peatamise korral ning jätkub menetluse jätkamisel ülejäänud tähtaja
ulatuses
11. Kui kaubamärgi taotleja jätab vaidlustusavalduse
esitamisele järgneva leppeperioodi jooksul tööstusomandi
apellatsioonikomisjonile (TOAK) teatamata, kas ta vaidleb vaidlustusavaldusele
vastu, siis:
a) TOAK
rahuldab vaidlustusavalduse otsust põhjendamata koosseisu eesistuja
ainuisikulise otsusega
b) TOAK
rahuldab avalduse otsust põhjendamata kolmese koosseisu otsusega osas, milles
see ei ole ilmselt põhjendamatu, alustades lõppmenetlust kohe pärast
leppeperioodi möödumist
c) TOAK
rahuldab avalduse oma otsust põhjendamata kolmese koosseisu otsusega täies
ulatuses, alustades lõppmenetlust pärast seda, kui avalduse esitajale on antud
võimalus oma nõude põhjenduste ja tõendite esitamiseks või täiendamiseks
d) TOAK
rahuldab avalduse oma otsust põhjendamata kolmese koosseisu otsusega osas,
milles see ei ole ilmselt põhjendamatu, alustades lõppmenetlust pärast seda,
kui avalduse esitajale on antud võimalus oma nõude põhjenduste ja tõendite
esitamiseks või täiendamiseks
e) TOAK
teeb sisulise põhjendatud otsuse, alustades lõppmenetlust pärast seda, kui
avalduse esitajale on antud võimalus oma nõude põhjenduste ja tõendite
esitamiseks või täiendamiseks
12. Kelle pilgu läbi hinnatakse tööstusdisainilahenduse
eristatavust?
a) nende
kaupade, mille puhul disainilahendust kasutatakse, keskmise tarbija
b) keskmise
tarbija üldiselt
c) vastava
valdkonna disaineri
d) vastava
valdkonna disainilahendustest teadliku isiku
13. Milline järgnevatest ei ole Euroopa Kohtu praktika
kohaselt ühenduse disainilahenduse määruse art 110 lg-st 1 tulenevale nn
parandamistingimusele p 53, tuginemise eelduseks:
a) disainilahendust
kasutatakse mitmeosalise toote koostisosa puhul
b) toodet/koostisosa,
mille puhul disainilahendust kasutatakse, kasutatakse mitmeosalise toote
parandamiseks
c) toodet/koostisosa,
mille puhul disainilahendust kasutatakse, kasutatakse mitmeosalise toote
esialgse välimuse taastamiseks
d) parandamistingimusele
tuginev isik suudab tõendada, et tarneahelas järgnevad kasutajad järgivad
parandamistingimuse kohaldamise tingimusi
14. Ühenduse
registreerimata tööstusdisainilahenduse kaitse
a) kestab
kolm aastat alates kuupäevast, mil ta on avalikustatud sellisel viisil, et
ühenduses tegutsevad asjaomase sektori ringkonnad pidid mõistliku ootuse
kohaselt sellest tavapärase majandustegevuse käigus teada saama
b) hõlmab
kõiki kopeeritud disainilahendusi, mis jätavad asjatundjale ühesuguse üldmulje;
c) ei
laiene disainilahendusele, mille ülesanne on võimaldada mitme vahetatava toote
monteerimist või ühendamist moodulsüsteemiks
d) jääb
kehtima ka Ühendkuningriigis, kui pärast 01.01.2021 esitatakse kuue kuu jooksul
vastav avaldus
15. Patendivolinik peab esitama Patendiametile
volikirja, mis kinnitab tema esindusõiguse olemasolu menetlustoimingute
tegemiseks Patendiametis:
a) tööstusomandi
eseme registreerimise taotluse esitamisel, edasiste menetlustoimingute ja
registritoimingute puhul eeldatakse tema esindusõiguse olemasolu
b) tööstusomandi
eseme registreerimise taotluse ja registritoimingu tegemise avalduse esitamisel
c) iga
menetlustoimingu tegemisel
d) esindusõiguse
olemasolus kahtlemise korral Patendiameti nõudmisel
16. Patendivoliniku
täiendusõppe
a) alused,
korra ja mahu otsustab Patendivolinike Koja juhatus
b) iga
hindamisperioodi lõppedes tuleb patendivolinikul kahe kuu jooksul esitada
aruanne täiendusõppe kohustuse täitmise kohta Patendivolinike Koja juhatusele
c) hindamisperioodi
lõppedes aruande esitamata jätnud patendivolinik peab sooritama nelja kuu
jooksul kutsesobivuse testi
d) läbimist
kontrollib kutsekomisjon kord nelja aasta jooksul
17. Patendivolinik
ei või
a) õigusteenust
osutada isikule, kelle huvid on vastuolus teise isiku huvidega, kellele sama
patendivolinik või sama äriühing, mille kaudu
patendivolinik tegutseb, samas asjas
õigusteenust osutab või on osutanud;
b) õigusteenust
osutada isikule, kelle huvid on vastuolus teise isiku huvidega, kellele sama
patendivolinik samas asjas õigusteenust osutab või on osutanud, samuti muudel
seadusega ettenähtud juhtudel;
c) õigusteenust
osutada isikule, kelle huvid on vastuolus teise isiku huvidega, kellele sama
patendivolinik või sama äriühing, mille kaudu patendivolinik tegutseb, samas asjas õigusteenust osutab või on
osutanud, samuti muudel seadusega ettenähtud juhtudel;
d) oma
algatusel loobuda isikule õigusteenuse osutamisest, kui isik teatab, et ta on
kaotanud usalduse patendivoliniku vastu.
18. Geograafilise tähise
registreerimisest keeldumise otsus tehakse, kui:
a) registreerimistaotluse juurde esitati
kirjeldus, mis sisaldab andmeid, mis näitavad kauba või teenuse konkreetse omaduse,
maine või muu iseloomuliku tunnuse seost geograafilise päritoluga;
b) geograafiline tähis on vormilt kartograafiline
kujund;
c) kirjelduses puuduvad kauba valmistamise
meetodit või teenust iseloomustavad tunnused;
d) geograafilise tähise registreerimist taotleb
tarbijate ühendus, sõltumata selle asukohast ja juriidilisest vormist.
19. Sinu poole pöördus klient, kes on saanud nõudekirja, mille
kohaselt klient on rikkunud oma registreeritud tööstusdisainilahenduse
(puulõhkumisemasin) järgi toodet valmistades patendiomaniku ainuõigust (patendi
nimetus on Puuraiumise seade). Nõudekirjas on toodud võrdlus
tööstusdisainilahenduse reproduktsioonist ning patendi joonistest. Selleks, et
hinnata, kas klient rikub patendist tulenevaid õigusi, tuleks:
a) võrrelda patendi jooniseid
kliendi tööstusdisainilahenduse reproduktsiooniga.
b) patendi alusel ei ole
võimalik esitada nõudeid tööstusdisainilahenduse kasutamise kohta.
c) võrrelda patendi nõudlust
kliendi tootega.
d) võrrelda patendinõudlust
kliendi tööstusdisainilahenduse reproduktsiooniga.
20. Kas toiduainet kui toodet (näit
piimatoode, teraviljatoode, lihatoode jne) on võimalik kaitsta leiutisena?
a) Ei, toiduaine ei ole leiutis;
b) Jah, toiduainet on võimalik
kaitsta leiutisena;
c) Jah, kuid ainult kasuliku
mudeliga.
d) Ei, toiduainel kui tootel ei ole
mingist seost tehnilise lahendusega.
AVATUD KÜSIMUS
Palun kirjelda
geograafilise tähise kaitse põhiolemust (mis geograafiline tähis on, mis alusel võib
sellele kaitse saada, kellel on õigus seda kasutada, kuidas seda saab
vaidlustada ja milline on õiguskaitse kestus).
VALIKVASTUSTEGA
KÜSIMUSED - leiutise ja mikrolülituse topoloogia valdkond (2022)
1. Intellektuaalomandi õiguste rikkumisega saadud tulu väljaandmist on võimalik nõuda:
a) Osana kahju hüvitamise nõudest võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 1050 alusel
b) Rikkumiskondiktsiooni alusel VÕS § 1037 järgi
c) Pahauskselt rikkujalt VÕS § 1039 järgi
d) Eesti õiguses ei ole võimalik nõuda rikkumisega saadud tulu väljaandmist
2. Firmad A ja B on üksteisest sõltumatult leiutanud sama seadme. Mõlemad firmad A ja B esitasid nõuetekohased patenditaotlused Eesti patendiametile samal päeval.
a) Patent antakse välja ainult varasemal kellaajal esitatud taotlusele
b) Patent antakse välja mõlemale taotlusele
c) Patenti ei anta välja kummalegi taotlusele
d) Mõlemad firmad võivad pärast patendi väljaandmist leiutist toota
3. Tööstusomandi apellatsioonikomisjonile esitatud patenti puudutav vaidlustusavaldus:
a) loetakse patendiomanikule kättetoimetatuks, kui selle kohta on avaldatud teade Ametlikes Teadaannetes
b) peab sisaldama volikirja, kui see esitatakse ühise esindaja või patendivoliniku kaudu
c) peab olema esitamise kuupäeva määramiseks esitatud vastavalt keelenõuetele, s.t üleni eesti keeles
d) loetakse tagasivõetuks, kui avalduse esitaja jätab avalduse puuduste kõrvaldamiseks antava kahekuulise tähtaja jooksul vastamata
4. Patenditaotluse esitamise eest tasutakse riigilõiv:
g) koheselt patenditaotluse esitamisel
h) ühe kuu jooksul patenditaotluse esitamise kuupäevast arvates
i) kahe kuu jooksul patenditaotluse esitamise kuupäevast arvates
j) kuue kuu jooksul, kui patenditaotluse esitamisel on esitatud riigilõivu tasumise tähtaja pikendamise nõue
5. Patendi või patenditaotluse üleminekul:
a) tuleb esitada Patendiametisse avaldus ühe aasta jooksul, arvates patenditaotluse ülemineku päevast või õigusjärgluse tekkimise päevast, taotleja või isiku poolt, kellele patenditaotlus üle läheb
b) tuleb esitada Patendiametisse avaldus ühe aasta jooksul, arvates patendi ülemineku päevast või õigusjärgluse tekkimise päevast
c) ei pea Patendiametisse avaldust esitama, kuna patent läheb üle pärijale või õigusjärglasele patendiomaniku surma või juriidilisest isikust omaniku lõppemise korral
d) tuleb esitada Patendiametisse avaldus ühe aasta jooksul, arvates patenditaotluse ülemineku päevast või õigusjärgluse tekkimise päevast, taotleja poolt kohustusega lisada avaldusele usaldusväärsed üleminekut tõendavad dokumendid
6. Patendi või patenditaotluse litsentsimisel:
a) on kohustus esitada Patendiametisse avaldus litsentsi registreerimiseks registris ja kande tegemise aluseks on litsentsiandja või litsentsisaaja kirjalik avaldus, millele on lisatud litsentsilepingu ärakiri või registreerimiseks vajalikke andmeid sisaldav litsentsilepingu väljavõte, ja avalduse juurde on esitatud andmed riigilõivu tasumise kohta, mille suurus sõltub tehinguväärtusest
b) on kande tegemise aluseks litsentsisaaja kirjalik avaldus ning avalduse juurde tuleb lisada usaldusväärsed dokumendid, riigilõiv sõltub litsentsitasust ning riigilõivu tuleb tasuda tehinguväärtuse järgi
c) on kohustus esitada Patendiametisse avaldus litsentsi registreerimiseks registris ja kande tegemise aluseks on litsentsiandja või litsentsisaaja kirjalik avaldus, millele on lisatud litsentsilepingu ärakiri või registreerimiseks vajalikke andmeid sisaldav litsentsilepingu väljavõte, ja avalduse juurde on esitatud andmed riigilõivu tasumise kohta
d) võib esitada Patendiametisse avalduse litsentsi registreerimiseks registris ja kande tegemise aluseks on litsentsiandja või litsentsisaaja kirjalik avaldus, millele on lisatud litsentsilepingu ärakiri või registreerimiseks vajalikke andmeid sisaldav litsentsilepingu väljavõte, ja avalduse juurde on esitatud andmed riigilõivu tasumise kohta
7. Milline alljärgnevatest kuupäevadest loetakse Rahvusvahelise patenditaotluse, milles märgitud riigiks on Eesti Vabariik, Eesti Patendiametile esitamise kuupäevaks, st milline neist kuupäevadest loetakse nimetatud patenditaotluse esitamise kuupäevaks Eestis?
a) Eesti Patendiametile esitamise kuupäev, mille on määranud Patendiamet peale dokumentide vastuvõtmist ja kontrollimist
b) rahvusvahelise esitamise kuupäeval, mille on määranud patendikoostöölepingu järgne vastuvõttev amet
c) kuupäev, millal täitub 31 kuud prioriteedist
d) rahvusvahelise patenditaotluse eestikeelse tõlke avaldamise kuupäev
8. Mikrolülituse topoloogia on:
a) mikrolülituse elementide ning kõigi või osa elementide vaheliste ühenduste mis tahes viisil väljendatud kolmemõõtmelise paigutuse kujutis
b) mikrolülituse elementide ning kõigi või osa elementide vaheliste ühenduste mis tahes viisil väljendatud kahemõõtmelise paigutuse kujutis
c) elektroonse funktsiooniga lõpp- või vahetoode, milles selle elemendid, millest vähemalt üks on aktiivelement, ning kõik elementide vahelised ühendused või osa nendest ühendustest on teostatud alusmaterjali sees või selle materjali pinnal
9. Euroopa patenditaotluse võib muuta:
a) Ainult siseriiklikuks patenditaotluseks
b) Ainult siseriiklikuks kasuliku mudeli registreerimise taotluseks, kui Euroopa patendiotsingu kohaselt puudub Euroopa patenditaotluses oleval leiutisel leiutustase
c) Siseriiklikuks patenditaotluseks või kasuliku mudeli registreerimise taotluseks
10. Kui samale isikule on välja antud nii Euroopa patent, milles Eesti Vabariik on märgitud riik, kui ka siseriiklik kasuliku mudeli tunnistus ning neil on sama esitamise kuupäev, lakkab siseriikliku kasuliku mudeli õiguslik toime ulatuses, milles leiutis on kaetud Euroopa patendiga:
a) päevast, millal lõpeb Euroopa patendi vaidlustamise tähtaeg, ilma et Euroopa patenti oleks vaidlustatud
b) päevast, millal jõustub vaidlustusavalduse menetlemise tulemusena tehtud lõppotsus, mis jätab Euroopa patendi kehtima
c) Kasuliku mudeli õiguslik toime jääb täies ulatuses kehtima
11. Ingliskeelne termin “consist of” tõlgitakse nõudluses eesti keelde
a) hõlmab
b) koosneb
c) sisaldab
d) nii nagu tõlk parasjagu tõlgib, sest tõlk vastutab tõlke õigsuse eest
12. Meditsiinitoote täiendav kaitse antakse:
a) Meditsiinitoote tootjale
b) Aluspatenditaotlejale
c) Meditsiinitoote leiutajale
d) Aluspatendiomanikule
13. Ärisaladuse määratlemisel on asjassepuutumatu selle:
a) salajasuse ja kaubandusliku väärtuse seos
b) salajas hoidmise eesmärgil kasutatud meetmed
c) kirjalik või kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm
d) sisuks oleva teabe kättesaadavuse tõenäosus isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad
14. Tõene on, et:
a) andmebaasi tegijal on ainuõigus tema tehtud andmebaasi suhtes
b) ärisaladuse üle seaduslikku kontrolli omaval isikul on ainuõigus ärisaladuse suhtes
c) geograafilise tähise registrisse kantud isikul, kes taotles selle registreerimist, on ainuõigus registreeritud geograafilise tähise suhtes
d) andmebaasi tegija õigused kehtivad 15 aastat, arvates andmebaasi valmimise kuupäevast
15. Pariisi tööstusomandi kaitse konventsiooni liikmesriigil on kohustus:
a) tagada, et firma- või kaubamärki ebaseaduslikult kandvad kaubad tuleb arestida impordi, ekspordi ja transiitveo puhul
b) tagada mikrolülituse topoloogiate õiguskaitse vastavalt oma seadustele;
c) kohtlema võrdselt konventsiooni liikmesriikide kodanikke ja muude riikide kodanikke, kui viimastel on liikmesriigis elukoht
d) tagada patendi jõushoidmiseks ettenähtud lõivu tasumata jätmise tõttu kehtivuse kaotanud patendi uuendamise võimalus
16. Patendivoliniku vastutus kahju tekitamise eest tähendab, et:
a) arvestades, et patendivolinik on kohustatud kontrollima õigusabi sooviva isiku poolt talle usaldatud teabe õigsust, vastutab patendivolinik sellise kohustuse rikkumisega tekitatud kahju eest
b) patendivolinik vastutab süüliselt tekitatud varalise kahju eest, kui see on toime pandud varalise kasu saamise eesmärgil
c) patendivolinik on vastutav üksnes süüliselt tekitatud varalise kahju eest
d) patendivoliniku äriühing on vastutav süüliselt tekitatud varalise kahju eest, kui patendivoliniku äriühing on sõlminud kindlustuse varalise kahju hüvitamise tagamiseks vastavalt kutsekindlustuslepingus kokkulepitud määrale
17. Patendiamet avaldab patenditaotluse pärast 18 kuu möödumist patenditaotluse esitamise kuupäevast või prioriteedinõude korral prioriteedi kuupäevast. Kas ja mis tingimustel on võimalik, et patenditaotlus avaldatakse enne nimetatud tähtaega?
a) Ei ole võimalik, nimetatud tähtaeg tuleneb rahvusvahelistest kokkulepetest,
b) On võimalik, kui patenditaotleja seda nõuab
c) On võimalik, kui Patendiamet leiab, et dokumendid on ilusti vormistatud,
d) On võimalik, kui Patendiameti peaekspert on jõudnud otsingu ära teha.
18. Leiutaja soovib leiutisena kaitsta igiliikurit. Kas seda oleks võimalik teha kasuliku mudeliga?
a) Jah on, kuna Patendiamet kasulikul mudelil patentsust ei kontrolli
b) Ei ole, kuna ka registreerimistaotlusega kaitstav leiutis peab olema tööstuslikult kasutatav
c) Jah on, kuna Patendiametil puuduvad võimalused igiliikuri töö kontrollimiseks
d) Jah on, kuna Patendiametil puudub õigus kontrollida kasuliku mudeliga kaitstava leiutise töötamist
19. Euroopa patendis muudatuste tegemise korral:
a) peab patendiomanik kolme kuu jooksul Euroopa Patendiameti ametlikus väljaandes nimetatud muudatuste tegemisest teatamise päevast arvates esitama Eesti Patendiametile muudetud Euroopa patendikirjelduse tõlke eesti keeles ja tasuma tõlke avalikustamise eest ettenähtud riigilõivu
b) peab patendiomanik ühe kuu jooksul Euroopa Patendiameti ametlikus väljaandes nimetatud muudatuste tegemisest teatamise päevast arvates esitama Eesti Patendiametile muudetud Euroopa patendikirjelduse tõlke eesti keeles ja tasuma tõlke avalikustamise eest ettenähtud riigilõivu
c) peab patendiomanik ühe kuu jooksul siseriikliku kohtumenetluse algatamise kuupäevast arvates esitama Eesti Patendiametile muudetud Euroopa patendikirjelduse tõlke eesti keeles ja tasuma tõlke avalikustamise eest ettenähtud riigilõivu
20. Millisel juhul määrab Patendiamet patenditaotlusele uue esitamise kuupäeva:
a) Taotleja on jätnud patenditaotluse esitamisel tasumata esitamise riigilõivu, aga tasub selle kahe kuu jooksul
b) Kui patenditaotluse dokumentide hulgast puudus leiutiskirjelduses viidatud joonis ning patenditaotleja esitas selle teise kuu viimasel päeval Patendiameti puuduva osa kohta saadetud teate kuupäevast arvates
c) Kui patenditaotluse dokumentide hulgas puudus leiutiskirjelduses viidatud joonis ning patenditaotleja esitas selle teise kuu viimasel päeval patenditaotluse esitamise kuupäevast arvates
AVATUD KÜSIMUS
Palun too välja vähemalt viis tunnust, mille poolest kasulik mudel erineb patendist (iga tunnus kuni 5-ni annab ühe punkti.)